Info  

Maale elama


Rahvariided Sõrvemaalt

Sõrve naise leinarõivastuses (vasakult esimene) on välditud punast värvi. Alussärgi peal on lühike särk (käised) 19. sajandi teisele poolele omase poolest saadik mahapööratud ning musta siidtikandi ja poepaelaga kaunistatud kraega. Krae kinnitati kahe paari kaksik- ehk kurgunööpidega. Kõrgele rindade alla ulatuv seelik (kuub) on õmmeldud lühikese liistiku (porsti) külge. 18. sajandil arvatavasti Saaremaal üldine must kurrutatud seelik (must kuub) püsis Sõrves kuni linnamoele üleminekuni leinarõivana. Allääres oranž kootud pook ja mitmevärviline kiripael ehk ai. Põll oli leinaülikonnas tumedakirjaline või päris valge, samuti kuulus siia sinisepõhjaline kirivöö. Peas mustakirjaline tuttmüts. Leinarõivastuses ehted harilikult puudusid.

Anseküla neiul oli särk kaunistatud (välja kirjutatud) nn risti ja rattamotiivilise valge põimpiluga, mida siin nimetati kadrideks. Krae äärel mähkpilu. Seelik (kirikuub) õmmeldud täplikust poolvillasest riidest liistiku (abu) külge. Lahttaskut kanti (samuti kui Kärlal ja Kihekonnal) seeliku peal. Põll, mis siin (nagu Saaremaal üldiselt) kuulus nii naiste kui neidude pidulikku rõivastusse, võis viimastel vähempidulikus ülikonnas puududa.
Peakate - silmkoes tuttmüts oli naistel ja neidudel ühine, neiud lasksid mütsi sopi langeda taha vasakule, naised paremale õlale.
Ehteks olid südamekujulised sõled (harjastega preesised) kuhiksõled (rõngaspreesised) ja silmadega preesid. Kuhiksõlgi, mis siin olid hästi väikesed, seati 3-4 ridamisi rinnale; suurem alla, väiksemad järk-järgult ülespoole.
Silmadega prees kinnitati harilikult sõlgede rea alla keset rinda hästi nähtavale. Kanti ka helmeid.

Anseküla naisel on esitatud neiurõivastusele lisatud põll, talvine ülerõivas - hall villane vammus, rinnarätt, tuttmütsile pealeseotav pearätt ning kindad. Jalas olid Anseküla neidudel ja naistel punased villased sukad ja mustad nahast tipskorkkingad.

Sõrve mees kandis kõrge püstkraega särki, krae oli kaunistatud valge tikandi ja piluga, kinnitatud kaksiknööpidega, kaelarätiga üles seotud. Hallist villasest riidest püksid laia laka ja tublisti alla põlve ulatuvate avarate säärtega. Säärelõhikud kinnitati haakidega. Pükstega samast materjalist vatti (jakki,troid) kanti vööga. Sõrve meeste uhkuseks oli punase-sinise või rohelisetäplikust riidest vest. Eriti toredaks peeti, kui oli korraga seljas mitu vesti, mis kaeluse juures üksteise alt välja paistsid.
Peakatteks oli valgest villasest lõngast kahekordse suka moodi kootud üleskeeratava äärega tunnamüts. Jalas pruunid või hallid villased sukad (mis mõnikord püksisäärte peale köideti) ning mustad kingad.

Eesti rahvarõivad
Melanie Kaarma
Aino Voolmaa





Sõrve mnt 3, Salme alevik, Salme vald, 93201 Saare maakond, telefon: 45 20 350, e-post: vald@salmevald.ee
SEB Pank EE45 1010 0220 3096 0007, Swedbank EE36 2200 0011 2022 8198.