Turism  

Maale elama


Sõrve poolsaare vaatamisväärsused

Jämaja kirik

Jämaja kirik (Sõrve poolsaare läänekaldal, Kaugatuma - Sääre maantee 21. km-l) sai praeguse kuju 1864.a. põhjalike ümberehituste käigus.

Nii nagu Kärlal oli ka siin kirik juba keskajal. Jämaja kiriku puust kantsli meisterlikult nikerdatud detailid viitavad nagu Kärla suur epitaafki Eesti ala jätkuvaile kunstisidemeile Lüübekiga 17. sajandi alguses.

Friiside, karniiside, pilastrite ja medaljonide peenelt lõigatud renessanssdekoor pärineb ilmselt Tönnies Evers noorema meisterkonna käte alt.

Praegusel kujul kolmetahulist kantslit kaunistavad hermipilastrid ja iga tahu keskele paigutatud medaljonid reljeefsete peadega. Rikkalikult on dekoreeritud friisid. Kahel näeme akantusespiraalidest väljakasvavaid putosid maskarooniga (stiliseeritud inimnägu) täidetud medaljoni hoidmas, kolmandal fantastilistest loomadest ning puuviljadest ümbritsetud küllussarve hoidvat putot. Pilastrite konsoolidele on paigutatud irvitavad lõustad.

Sten Karling dateerib kantsli 1612. aastasse, oletades, et selle detailid kuulusid algselt Kuressaare Laurentsiuse kiriku kõnetoolile.

1710. aastal järjekordselt maha põlenud linnakiriku päästetud kantslidetailidest kasutati ära Jämaja kirikus, mille varasem dolomiidist kõnetool oli selleks ajaks lagunenud.

Viimasest on säilinud ja kasutusel reljeefse ornamendiga kaetud ümarakujuline jalg ning aadlivappe kujutavad raidreljeefid.

Dolomiitkantsli tahkudeks olnud 16. sajandil raiutud plaadid on hiljem müüritud kiriku põhjaseinale. Rikkaliku akantusornamendiga ümbritsetud vapikilpidel näeme kaht poolkuud ning tõstetud mõõka hoidvat turvises kätt.

Kiriku eeskoja seinale müüritud dolomiidist epitaaf pärineb 1675. aastast. Samaaegsetele Valjala epitaafidele kompositsioonilt ja kujunduselt mitmeti sarnanev teos ühendab Madalmaade renessanssornamendi traditsioonilisi jooni barokse lopsakusega. Keskne Kolgata - stseeni kujutis on raamitud sammaste ja arhitraaviga, äärtel näeme taas pahkmikmotiive.

Kiriku põhjaseinale on müüritud 16. sajandi (?) dolomiitreljeef. Plastiliste figuuride küllaltki saamatu teostuse tõttu on oletatud, et raies on loodud 19. sajandil 16. sajandi eeskujude järgi.
tagasi





Sõrve mnt 3, Salme alevik, Salme vald, 93201 Saare maakond, telefon: 45 20 350, e-post: vald@salmevald.ee
SEB Pank EE45 1010 0220 3096 0007, Swedbank EE36 2200 0011 2022 8198.