 |
| Salme vallamaja |
Kuressaare linna, Kihelkonna valla, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemisel moodustunud
Saaremaa valla koduleht:
www.saaremaavald.ee
Uus omavalitsus Saaremaa vald
loe edasi
115,1 kmē suurune Salme vald asub Saaremaa edelaosas hõlmates Sõrve poolsaare kaela. Valla põhistruktuuri ehk nii asustuse kui teedevõrgu kujunemist on mõjutanud tema geograafiline asend - omapärane üldkuju, mis meenutab veidi saabast või vasarat. 1 kmē valla pindala kohta tuleb ca 0,5 km rannajoont.
Valla asustusstruktuur oli põhiosas välja kujunenud juba 17. sajandiks. Suuremaid muutusi selles tõi kaasa II Maailmasõda ja pärast seda toimunud kollektiviseerimine - tsentraliseerimine. Valla elanikkond vähenes rohkem kui poole võrra, mitmed rannakülad hävitati pea täielikult. Kogu maakasutus allutati põllumajandusliku suurtootmise vajadustele. Praegu on vallas 24 küla ja valla keskus - Salme alevik. Kuigi vallavalitsus asus Salmel juba 19. saj lõpus, olid tol ajal tähtsateks kohalikeks keskusteks Salme kõrval ka kihelkonnakeskus Anseküla ja Tiirimetsa. Nüüdse aleviku areng intensiivistus 1960-ndate aastate alguses, kui Salmest sai Sõrve sovhoosi keskus, samuti on Läätsa küla tekkinud seoses sinna kalatööstuse rajamisega 1950-ndatel. Salme alevik on nüüdseks arenenud valla ainukeseks teenindus-, äri- ja majanduskeskuseks. Ansekülale ja Tiirimetsale on jäänud pigem kultuurilis-sotsiaalsete keskuste funktsioon.
Külad paiknevad valla territooriumil suhteliselt ühtlaselt, pooled küladest asuvad Salme-Läätsa tiheasumitest põhjas, pooled lõunas. Põhjapoolseid nö päris-Saaremaal asuvaid külasid iseloomustab reeglina säilinud püsiasustus ja suurem rahvaarv, elujõulisemad külad on Tehumardi ja Tiirimetsa. Lõunapoolsetest nö Sõrve poolsaare küladest sattusid mitmed II maailmasõja ohvriks, enamasti rannikul asuvad külad on väikese rahvaarvuga, erandiks Anseküla ja Rahuste. Samas on selles piirkonnas suurim arengupotentsiaal.
Oluline roll asustuse ja külade struktuuri kujunemisel on olnud reljeefil. Valitsevaks külatüübiks tasandikel oli/on hajaküla (Easte, Imara, Suurna), rannavallidele ja luidestikesse tekkisid ahel- ja ridakülad (Kaugatoma, Anseküla, Kaimri, Hindu), liigniisketel aladel valla lõunaosas puudub asustus tänini. Tänapäevaks on mõnede külade algne struktuur hävinenud või muudetud (Lõu, Hindu, Lõpe, Kaimri), kuid alanud külade taashoonestamisel võiks üritada seda taastada.
Asulaid ühendav vana teedevõrk on levinud üle valla võrdlemisi ühtlaselt ja järgib üldjoontes reljeefi kõrgemaid osasid, kulgedes sageli piki rannavallide ahelikke, nagu Kuressaare-Sääre maantee, mis läbi aegade on olnud olulisimaks ühendusteeks Sõrve poolsaare ja ülejäänud Saaremaa vahel. Valla põhjaosa keskne tee on Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi maantee.
