Ajalugu

Tehumardi ja Sõrve põhjaosa: mälestussammas teel merele

Tehumardi ja Sõrve põhjaosa ühendavad sõjapärandi, külamaastiku ja tee sääre tippu. Selles juhendis selgitame, miks Tehumardi sammas on oluline peatus ja kuidas siduda see Salme ning rannaretkeega.

Tehumardi küla

Tehumardi asub Saaremaa vallas, endise Salme valla alal. Ajalooliselt kuulus küla Anseküla kihelkonda. Külas elab umbes 85 inimest (2020).

Mälestussammas

Tehumardi mälestussammas meenutab Sõrve lahinguid. 1941. ja 1944. aasta sõjategevus ning 1944. aasta evakuatsioon tegid Sõrvest ühe enim kannatada saanud piirkonna Eestis.

Sõrve kontekst

1907. aastast peale kavandati Peeter Suure merekindluse eelkaitset; Sõrvele rajati rannapatareisid. Baaside lepingu ajal jätkus sõjaline ehitus. See pärand on maastikul endiselt nähtav.

Kuidas külastada

Tehumardi jääb Sõrve maantee äärde Salme ja sääre vahel. Sobib lühikeseks peatuseks: sammas, vaikne küla, siis edasi Läätsa või Kaugatoma randa. Vaata ka Sõrve sääre lugu.

Loodus lähedal

Põhjaosa kaitsealad ja rannik hoiavad vaikust. Kui tipu tuul on liiga tugev, on Tehumardi–Salme kant hea varuplaan rahulikumaks jalutuskäiguks. Rohkem loodusest Salme looduse loos.

Austus

Mälestusmärkidel käitu vaikides, ära ronida konstruktsioonidele ega jätta prügi. Sõjapärand on kohalikele elav mälu, mitte ainult vaatamisväärsus.

Päevakava

Hommik Salme alevikus (sh laevamatuste teadmine), lõuna Tehumardis, pärastlõuna rannas või säärel. Nii saab nii ajalugu kui merd. Praktilist logistikat vt Salme alevikust.

Seos kaitsealadega

Tehumardist ei ole kaugel Järve ja teised kaitsealad. Kui ilm on pehme, lisa lühike looduspeatus; kui tuuline, jää samba juurde ja alevikku.

Sõrve põhjaosa sobib peredele, kes ei taha kohe sääre tugeva tuule kätte minna.

Praktiline meelespea

Pargi ohutult tee äärde, ära blokeeri kohalike sissesõite. Suvehoogudel võib maantee olla rahvarohke – arvesta aega. Võta kaasa vesi ja tuulekindel jope isegi päikeselise ilmaga.

Miks just siia

Tehumardi annab Sõrve loole inimese näo: mitte ainult tuletorn ja rand, vaid ka mälestus ja külaelu. Koos Salme laevamatustega moodustab see haruldase ajalookihi ühel lühikesel teelõigul.

Salme ja Sõrve vääivad rahulikku tempot: ära kiirusta objektide nimekirja täitmisega.

Kohalike soovitused aitavad leida vaikseid randu, mida suured giidituurid ei maini.

Hooajal broneeri majutus varakult; talvel naudi vaikust, kuid arvesta lühemate lahtiolekuaegadega.

Allikad

Salme laevmatused: eelviikingiaegsed laevad ja 42 sõjameest

Salme laevmatused on üks Euroopa tähtsamaid eelviikingiaegseid leide. Aastatel 2008–2012 avastati Salme alevikus kaks laeva, milles leiti kokku 42 sõjamehe säilmed. See leid muudab arusaama viikingiaja algusest. Allpool toome peamised faktid.

Avastamine

Esimene laevmatus (Salme I) leiti 2008. aasta sügisel teetööde käigus. Teine, suurem laev (Salme II) avastati 2010. aastal. Kaevamised kestsid 2012. aastani koolimaja kõrval.

Dateering ja päritolu

Tegemist on eelviikingiaegsete matustega umbes 750. aasta paiku. Sõjamehed olid tõenäoliselt pärit Rootsist Mälari järve piirkonnast. Leiud on vanimad Eestis leitud laevad ja maailma vanimate viikingilaevade seas.

Salme I

Esimene laev oli umbes 11,5 m pikk ja 2 m lai, 8 kaare ja 6 aerupaariga, valmistatud männist. Leiti kaheksa inimese luud, mõõgad, oda- ja nooleotsad, noad, täringud, mängunupud ning ohvriloomade luid.

Salme II

Teine laev oli umbes 17,5 m pikk ja 3,4 m lai, 12 kaare ja 13 aerupaariga; vertikaalne kiil viitab purjele. Leiti vähemalt 34 inimese säilmed mitmes kihis, kümneid mõõku, kilbikupleid, kamme, mängunuppe ja loomaluid. Nelja kõrvuti maetud venda peetakse eriti kõneainet pakkuvaks detailiks.

Tähendus

Arheoloog Jüri Peets on rõhutanud, et tegemist on Euroopas ainulaadse lahingumatusega sellest perioodist. Leid nihutab viikingiaja alguse mõistmist enne Lindisfarne’i 793. aasta rünnakut.

Külastajale

Leiukoht asub Salme alevikus. Austa mälestuspaika, ära sõida ega kaeva pinnast. Rohkem Salme aleviku kontekstist loe Salme aleviku tutvustusest ning piirkonna ajaloost Salme ajaloo ja kultuuri loost.

Seos Sõrvega

Laevmatused asetavad Salme merelise võrgustiku sõlme. Koos Sõrve poolsaare hilisema sõjapärandiga moodustab see kihilise loo merest, rändest ja konfliktist – vt ka Sõrve ülevaadet.

Mida lugeda juurde

Hea sissejuhatus on Marge Konsa raamat „Viikingid enne viikingeid“ ning Tallinna Ülikooli arheoloogiakogude kataloogid. Isotoopanalüüsid on sidunud sõjamehed Mälari piirkonnaga.

Külastajale piisab alevikus peatumisest ja mälestuspaiga austamisest; kaevamisalasid ei tohi häirida.

Salme ja Sõrve vääivad rahulikku tempot: ära kiirusta objektide nimekirja täitmisega.

Kohalike soovitused aitavad leida vaikseid randu, mida suured giidituurid ei maini.

Hooajal broneeri majutus varakult; talvel naudi vaikust, kuid arvesta lühemate lahtiolekuaegadega.

Austa eraomandit külades ja mälestusmärkide rahu Tehumardis.

Kuressaare–Salme–säär on klassikaline telg, mida saab läbida ühe või kahe päevaga.

Allikad

Salme vald: Sõrve põhjaosa ajalugu ja tänane osavald

Salme vald oli Saaremaa edelaosa omavalitsus, mis ühines 2017. aastal Saaremaa vallaks. Tänasel Salme osavalla alal asuvad alevik, rannakülad, kaitsealad ja maailmakuulsad laevmatused.

Valla teke ja lõpp

Salme vald moodustati 30. juulil 1992. Pindala oli umbes 115 km² ning 2017. aasta alguses elas vallas 1171 inimest. Viimane vallavanem oli Kalmer Poopuu. Haldusreformi käigus ühines vald kõigi Saaremaa omavalitsustega Saaremaa vallaks ning endise valla alal moodustati Salme osavald.

Keskus ja külad

Halduskeskus oli Salme alevik. Külasid oli palju, nende seas Anseküla, Tehumardi, Tiirimetsa, Lahetaguse, Läätsa, Lõmala, Kaugatoma, Järve, Rahuste, Vintri ja Üüdibe.

Kirikud

Piirkonnas on Salme kirik, Tiirimetsa palvemaja ja Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirik. Need hoiavad Sõrve põhjaosa koguduselu ja kalmistutraditsiooni.

Loodus

Kaitsealadest on tuntumad Järve maastikukaitseala, Kaugatoma–Lõu maastikukaitseala, Rahuste looduskaitseala ja Viieristi looduskaitseala. Lisaks on mitmeid hoiualasid rannikul ja Kura kurgus.

Miks siia tulla

Salme kant ühendab viikingiaja leiud, Tehumardi mälestuse, Sõrve rannad ja vaiksed külateed. See on hea alguspunkt kogu Sõrve poolsaare avastamiseks.

Osavald tänases Saaremaa vallas

Salme osavald jätkab kohalikku esindatust suuremas omavalitsuses. Teenused on koondunud alevikku, kuid külade elu käib endiselt oma rütmis.

Turismitooted – giidituurid, majutus, rannapuhkus – toetavad hooajalist majandust.

Loe ka

Samal teemal Salmevald.ee lehel: Salme ajalugu ja kultuur: kihelkondadest osavallani; Salme alevik: Sõrve värav ja laevamatuste kodu; Sõrve poolsaar Salme kantist: meri, mets ja ajalugu.

Kasulik teada

Alusta Salme alevikust, jätka Tehumardi ja Läätsa suunas ning lõpeta päev Sõrve säärel, kui aega jätkub.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: siin, küsimused tellijatele, siit.

Salme osavalla alad ja Sõrve poolsaar moodustavad terviku, mida tasub avastada rahulikult: aleviku teenused, Tehumardi mälestus ja mereline tipp täiendavad teineteist. Võta aega peatumiseks ning austa nii loodust kui kohalikku elurütmi, eriti kõrghooajal.

Kuressaarest Salmesse on lühike sõit; varu kütus või lae auto enne lõunasse minekut.

Tuul Sõrve tipul võib erineda aleviku ilmast, seega võta kihiline riietus.

Kaitsealadel püsi radadel ja ära sõida luitele.

Laevamatuste lugu teeb Salmest ainulaadse peatuse kogu Baltikumis.

Tehumardi sammas meenutab, et Sõrve maastik kannab ka raskeid mälestusi.

Allikad

Salme ajalugu ja kultuur: kihelkondadest osavallani

Salme kant kuulub ajalooliselt Anseküla kihelkonda ja Sõrve kultuuriruumi. Selles loos vaatame, kuidas ajalugu peegeldub tänases kultuurielus.

Kihelkondlik taust

Tehumardi ja paljud ümberkaudsed külad asusid Anseküla kihelkonnas. Kihelkondlik struktuur selgitab kirikute, kalmistute ja kohanimede paiknemist.

Sõrve sõjad

20. sajandil sai Salme vald Eesti üheks enim kannatada saanud piirkonnaks. 1941. ja 1944. aasta lahingud Sõrves ning 1944. aasta evakuatsioon jätsid sügava jälje.

Tehumardi

Tehumardi külas asub Tehumardi mälestussammas, mis meenutab sõjasündmusi. Küla on oluline peatus Sõrve maanteel.

Kultuur tänapäeval

Raamatukogu, rahvamaja ja külakeskused hoiavad kogukonda koos. Suvel lisanduvad turismiga seotud üritused ja giidituurid.

Laevmatused kui sümbol

2008–2012 avastatud Salme laevmatused tegid väikesest alevikust rahvusvahelise arheoloogiahuviliste sihtkoha.

Mälestamine

Tehumardi sammas ja sõjapärandi objektid on osa kohalikust identiteedist. Külastaja jaoks on need nii ajalootund kui ka vaikne peatus teel mereni.

Laevamatuste lugu lisab muinasaegse kihi, mis eristab Salmet enamikust Eesti alevikest.

Loe ka

Samal teemal Salmevald.ee lehel: Salme vald: Sõrve põhjaosa ajalugu ja tänane osavald; Salme alevik: Sõrve värav ja laevamatuste kodu; Sõrve poolsaar Salme kantist: meri, mets ja ajalugu.

Kasulik teada

Kultuuri ja sõjapärandi objektidel liigu austusega; mälestusmärkidel peatu vaikides.

Seotud lingid

Lisalugemist ja varasemad viited: kultuuririkkad naabrid, autopesulatega, kohalikus ilmaprognoosis.

Kuressaarest Salmesse on lühike sõit; varu kütus või lae auto enne lõunasse minekut.

Tuul Sõrve tipul võib erineda aleviku ilmast, seega võta kihiline riietus.

Kaitsealadel püsi radadel ja ära sõida luitele.

Laevamatuste lugu teeb Salmest ainulaadse peatuse kogu Baltikumis.

Tehumardi sammas meenutab, et Sõrve maastik kannab ka raskeid mälestusi.

Kuressaarest Salmesse on lühike sõit; varu kütus või lae auto enne lõunasse minekut.

Allikad

Tundmatu Saaremaa: Muhu alevik, kus ajalugu kohtub tänapäevaga

Muhu alevik – Ehtsa Saaremaa pärl

Kaunis, rahulik ja idülliline Muhu alevik Saare maakonnas on tõeline Eesti pärl, kuhu minekut tasub iga külastaja plaanida. Alevik on juba aastakümneid olnud populaarne turistide sihtkoht. Ootab ees potentsiaalne avastamine üksnes mõne tunniga kõndimisel läbi aleviku punased vahvad katusega majadest ja kaunist aleviku keskel asuvast kirikust.

Muhu läbi ajaloo

Muhu on läbi ajaloo olnud oluline Saaremaa piirkond ning seal elav rahvus on säilitanud oma tugevaid traditsioone ja kultuuri. Aastate jooksul on alevik arenenud märkimisväärselt, lisades oma vaatamisväärsustele ja teenustele rohkem väärtust. Siiski on säilinud ka originaalsus ja ajalooline hõng, mis paneb külastajad tundma, nagu oleks nad sammunud ajas tagasi.

Muhu on pidanud läbi ajaloo vastu pidama paljudele katsumustele, kuid on alati suutnud taastada ja tugevdada oma kogukonda. Muhu alevikus ongi näha segu ajalugu puudutavatest ja kaasaegsetest elementidest, mis muudab selle paiga eriliselt ainulaadseks külastajatele.

Muhu tänapäeval

Tänapäeva Muhu alevikust leiate kõike, alates ajaloolistest vaatamisväärsustest, nagu hästisäilinud lihtsa, kuid kauni Muhu kiriku, kuni kaasaegsete mugavusteni, nagu hotellid ja restoranid. On palju atraktiivseid tegevusi, nagu käsitöö kauplus, kultuurifestivalid ja palju muud, mis aitavad külastajatel rohkem kogeda ja õppida Muhu põneva kultuuri ja ajaloo kohta.

Muhu, mida avastada

Kokkuvõtlikult, Muhu alevik on koht Saaremaal, mida tasub avastada. Selle rikas ajalugu, elujõuline kultuur ja looduskaunid vaated teevad sellest ideaalse sihtkoha neile, kes soovivad tundma õppida Eestit selle kõige siiramal kujul. Muhu alevik on elav tõestus sellest, et ajalugu ja tänapäev võivad elada harmoonias, tuues esile kõige parima, mida Saaremaa külad ja alevikud pakkuda saavad.

Saaremaa Alevik – Kui ajalugu ja kaunid rannad kohtuvad

Saaremaa on üks Eesti suurimaid ja ilusamaid saari, mis pakub rikkalikku ajalugu, kaunist loodust ja rahu ning vaikust. Saaremaa erinevad külad ja alevikud on omaette pärlid, mis kannavad endas oma unikaalset lugu ja võlu. Üks neist erilistest alevikest on kaunis ja ajalooline Saaremaa alevik.

Sissejuhatus

Saaremaa alevik asub Saare maakonnas Saaremaa vallas ning sellel on rikkalik ajalugu, mis ulatub tagasi aastasse 1645. Siinsete inimeste jaoks on Saaremaa alevik koduks, kus saab nautida mere kaunist vaadet ja nendega jagada oma igapäevast elu. Siin kohtuvad pehme liiv ja mändidega ääristatud rannad, et luua unikaalne atmosfäär, mis jätab igasse külastajasse sügava mulje.

Sisu

Saaremaa alevik on tunnustatud kui üks parimaid puhkusekohti Saaremaal tänu oma imelisele loodusele ja unikaalsele kultuuripärandile. See on ideaalne sihtkoht neile, kes otsivad rahulikku ning kaunist kohta, kus nautida mere ääres jalutamist, looduse imetlemist ja maakohtade küllust. Siin on võimalik kogeda Saaremaa ajalugu mitmel erineval moel – külastades vanu kindlusi, vaadates ajaloolisi hooneteid või tutvudes meremuuseumiga. Lisaks pakub Saaremaa alevik suurepäraseid võimalusi välitingimustes tegevuste harrastamiseks, nagu matkamine, jalgrattasõit, paadisõit ja kalastamine.

Kui otsite kohta, kus saate nautida head toitu ja kultuurilisi sündmusi, siis on Saaremaa alevik just õige koht. Siin on mitmeid kohvikuid ja restorane, kus pakutakse kohalikke roogasid ja mereande. Lisaks on alevikus palju suviseid üritusi ja festivalid, mis näitavad kohalikku kultuuri ja traditsioone ning pakuvad võimalust tutvuda kohalike elanikega.

Kokkuvõte

Saaremaa alevik on imeline koht, kus nautida Saaremaa ilu ja kogeda kohalikku elu. Siin saab harrastada erinevaid tegevusi, nagu matkamine ja paadisõit, ning tutvuda Saaremaa ajaloo ja kultuuriga. Suurepärased söögikohad ja mitmed suvised üritused muudavad selle kohaks, kuhu tasub kindlasti külla tulla ja aega veeta. Saaremaa alevik on ideaalne sihtkoht neile, kes armastavad rahu ja vaikust ning hindavad kaunist loodust.

Uurime Saaremaa Muuga küla ajalugu ja vaatamisväärsusi

Saaremaa on imeline saar, kus leidub mitmeid kauneid külasid ja alevikke. Üks nendest on Muuga küla, mis asub Saaremaa lõunaosas. Selles blogipostituses uurime lähemalt Muuga küla ajalugu ja selle vaatamisväärsusi.

Sissejuhatus

Muuga küla on väike, ent väga hubane alevik Saaremaa lõunaosas. See paikneb mere ääres ning on ümbritsetud kaunist loodusest. Muuga küla mainitakse esmakordselt juba 17. sajandil, kuid tol ajal oli see tuntud kui “Weiken kijll”. Aja jooksul on küla läbi teinud mitmeid nimevahetusi ning lõpuks sai nimeks Muuga, mida tänaseni kasutatakse.

Muuga küla on läbi aastate olnud oluline kalasadam, kus tegeleti peamiselt räimepüügiga. 19. sajandil hakkasid siin aga arenema ka teised elualad, nagu näiteks laevaehitus ja tuuleveskite valmistamine. Muuga küla ongi tuntud kui Saaremaa ainus tuulikute küla, kus kuni 20. sajandi alguseni oli 10 tuulikut.

Teise maailmasõja ajal oli Muuga küla oluline tugipunkt sõjaväele, kus asusid nii Saksa kui ka Nõukogude sõjaväebaasid. Pärast sõda aga jätkas küla oma elu tavalise kaluriküla ja põllupidajate kohana.

Vaatamisväärsused

Muuga küla on täis ajaloolist hõngu ning siin on palju vaatamisväärsusi, mis meenutavad küla rikkalikku minevikku. Üks selline koht on Muuga kabel, mis on ehitatud juba 18. sajandil ja oli kunagi kasutusel ka koolimaja ja talude palvela. Samuti väärib külastamist Muuga tuulikute kogumik, kus saab imetleda endiseid talupoegade tuulikuid ning nende hammaste jõulist tööd.

Muuga külas võib leida ka mitmeid hubaseid kohvikuid ja restorane, mis pakuvad maitsvaid kohalikke toite ja mereande. Lisaks saab nautida kaunis mererannas jalutamist ning imetleda vaateid ümbritseva looduse ilust.

Kokkuvõte

Muuga küla on ainulaadne ja võluv paik Saaremaal, mis pakub külastajatele nii ajaloolist hõngu kui ka kaunist loodust. Siin saab sukelduda minevikku, nautida maitsvaid kohalikke toite ning lihtsalt lõõgastuda mere ääres. Kui oled kunagi Saaremaal, siis tasub kindlasti külastada Muuga küla ja avastada selle imelisi vaatamisväärsusi.