SALME VALLA KULTUURI AJALUGU
Kui pastor Martin Körber Anseküla koguduses 1846. aastal tööle asus, oli tal vaja noori edumeelseid abilisi ja 1848. aastal võttiski ta Anseküla kiriku köstriks ja koolmeistriks tööle Peeter Südda. Neid kaht meest võime nimetada Saaremaa koorilaulu pioneerideks – tegutsema hakkasid segakoorid Tiirimetsas ja Ansekülas.
Esimene avalik kontsert anti 1862. aastal Kuressaares, 23. mail 1848. aastal korraldasid Martin Körber ja Peeter Südda Massi talu väljal Sõrvemaa laulupüha, mis oli üks esimesi Eestis.
Edaspidigi olid kohaliku kultuurielu eestvedajaks kohalikud kirikutegelased ja koolmeistrid käsikäes.
Esimesed kirjalikud teated näitemängust Sõrvemaal leiame 1901. aastal ilmunud ajalehest “Saarlane” :
“17. juunil s.a. Anseküla kirikumõisa puiestikus näitemüük ehk bassaar kiriku ja kihelkonna kooli hääks….Eeskavas: kingitud asjade müümine, näitemängud “Isaisade viisi ja “Alkoholi õnnistus” ….” Kohalikku seltsielu hakkas korraldama äsjaloodud Põllumeeste Selts , koori juhatas kohalik Anseküla köster – koolmeister Jakob Ait. Tema poeg Jaak Ait tegeles näitemänguhuvilistega. 20. sajandi algul.
Tuntumad seltsielu eestvedajad olid Ansekülas veel Jaak Vapper , Hindrek Jõgi, pärastsõja–aastatest Manivalde Jõgi, Eevi Tiitsar.
Tiirimetsa näitering tegutses haridusseltsi Küünal juures – juhendajaks kohalik kiriku- ja kooliõpetaja Vladimir Paivel, alates 1920. aastatest nn.”Kannude –teater “ –eestvedajateks Hindrik ja Leo Kann, näidendeid mängiti nende kodus Metsmatul.
Viiekümnendatel olid küla kultuurielu eestvedajateks Rosalie Salong ja Hindrek Arge.
Alates 1950. aastate algusest oodati rahvast juba “Salme Kaluri “ uude rahvamajja.
Salme oli 20. sajandi algul päris pisike kaluriküla – seltsielu sai alguse seoses kooliõpetaja Aliide Liiv–Kuudi Salmele tulekuga.
Ennesõjaegsed näitlejad Salmel olid Kaarel Lepik, vennad Vahterid , Ida ja Arvo Kesküla ja palju teisi.
Salme kultuurimaja direktoritena on töötanud Els Trei, Juuli Järvando,1975. aastal valminud uues kontor-klubis Kiira Paunel, Ilme Sadam , Tõnu Anger, Merike Teder, Senta Saarm, Aili Nuum.
On tehtud näitemängu ja koorilaulu, estraadi ja rahvatantsu – viimaste aastate lemmikuks on kujunenud muusikateater.
Seltsielu Salme Kultuurimajas jätkub.
Tere tulemast kõikidele huvilistele !
Maire Sillavee, Salme valla kultuurijuht
SALME RAAMATUKOGU AJALUGU
Esimesed teadaolevad andmed raamatukogu olemasolust Salme valla territooriumil on aastast 1903, mil Tiirimetsa tegelaste teenena avati endises Abruka vallamajas (kuni 1936. aastani kandis vald Abruka nime) esimene avalik raamatukogu. Kogus leidus umbes 400 eksemplari raamatuid. Kuid, et tookord nende väljaandmisel puudus kindel kord, loeti need viimseni “ära” ja sellest ajast pole neist säilinud enam ükski eksemplar.
Järgmine viide raamatukogu kohta on aastast 1916, mil anti luba raamatute laenutamiseks Anseküla pastoraadis, kus vastutavaks isikuks oli pastor Greinert.
Edasi tegutses raamatukogu hulk aastaid Tiirimetsas. Kui 1920. aastal asutati haridusselts “Küünal”, siis kerkis üles ka raamatukogu teema. Kohe algul seadis juhatus endale eesmärgiks ka seltsi raamatukogu asutamise küsimuse. Pöörduti rahva poole üleskutsega raamatute saamiseks. Kingitustena tuligi kokku suur hulk raamatuid, millega raamatukogule pandi alus. Osteti ka uusi raamatuid juurde. Raamatuid laenutas Leo Kann, kes argipäeviti töötas oma talu veskis, pühapäeviti aga tegeles raamatutega.
1920ndate aastate keskel alustas raamatute laenutamist Triin Lutšenko. Raamatukogu asus Tiirimetsa 6-klassilises koolis ja kuulus Tiirimetsa apostliku-õigeusu kirikule. Raamatukogu jaoks oli eraldatud väike ruum ja avatud oli raamatukogu pühapäeviti. Raamatud muretses haridusselts ja raha raamatute ostmiseks saadi seltsi poolt korraldatud pidude sissetulekust. Kuna raamatud olid tol ajal väga kallid, oli eksemplaride arv väike. Kokku oli raamatukogus raamatuid 1000 ringis. Raamatud olid kõik pehmes köites, seepärast tuli need uuesti ümber köita. Köitjaks oli Länga külas elav Aleksander Magus, kellel oli endal köitepress. Köitematerjali ja tasu köitmise eest maksis Küünla selts. Raamatute laenutaja töötasu oli 10 krooni aastas.
Peale uue Tiirimetsa koolimaja valmimist kolisid 1937. aastal sinna 6-klassiline kool ja ka raamatukogu. Eraldi ruumi raamatukogul ei olnud, raamatud olid pandud laste jalutusruumi. 1944. aastaks oli järele jäänud väga vähe raamatuid, kuna sõja ajal paigutati koolimajja sõjaväelased ja seal asus ka sõjaväehaigla.
Peale II maailmasõda kolis raamatukogu Tiirimetsast Salmele praeguse vallamaja ruumidesse. Raamatukogu jaoks oli tuba II korrusel, juhatajaks oli Amanda Jõgi (Matson). Samas majas olid ruumid Salme algkoolil ja sidejaoskonnal. 1950-53 oli raamatukogu juhatajaks Lehte Lepik. Enne 1960. aastat on raamatukogus töötanud veel Asta Saks (Reinsoo), Etvelie Tamm ja Mare Kupp, 1960.-1963. aastani Tea Kann. Edasi oli kahe aasta jooksul juhatajateks Õie Ollissaar ja Ilme Sadam.
1965. aasta 1. septembrist kuni 2010. aasta 1. septembrini töötas raamatukogu juhatajana Aino Tiit.
Raamatukogu teeninduspiirkond oli väga lai, ulatudes Ansekülast Möldrini. Raamatukogul oli üks rändkogu, mis asus Ansekülas. Seal laenutas raamatuid Helgi Paltsepp. Laenutuspunkte oli kaks, Läätsa kalatööstuses, kus raamatukogu juhataja käis teisipäeviti laenutamas ja Tiirimetsa koolis, kus raamatuid laenutati igal reedel. 1974 hakkas Saaremaal liikuma raamatubuss, mis hakkas teenindama raamatukogudest kaugel asuvaid külasid. Salme raamatukogu teeninduspiirkonnast jäid bussi teenindada Anseküla ja Möldri.
1976. aastal kolis raamatukogu uude Sõrve sovhoosi kontor-klubi hoonesse II korrusele.
2000. aasta augustis avati raamatukogus avalik interneti-punkt (AIP).
1. detsembril 2004 kolis raamatukogu rahvamaja I korrusele vastremonditud ruumidesse, oma praegusesse asupaika.
2008. aastal läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele.
Alates 1. septembrist 2010 töötab raamatukogu juhatajana Maie Alas.
2013. aastal tähistas Salme raamatukogu 110. sünnipäeva.
Maie Alas, Salme raamatukogu juhataja
