Rubriik: Uudised

Kui räägime Eestimaa imeilusatest paikadest, siis üks nimi ei tohiks kunagi meelest minna – Rõuge. See pisike küla Lõuna-Eestis peidab endas rohkelt looduslikku ilu ja võlu, mis paneb südame kiiremini põksuma ning mõtted argimuredest kaugele põgenema.

Rõuge võlumaastikud pakuvad midagi igale maitsele. Alustades kaunitest järvedest, mis säravad päikesepaistelisel päeval nagu vääriskivid, ja lõpetades metsaste mägede salapärase kutsuvusega. Ükskõik, kas eelistad matkamist, jalgrattasõitu või lihtsalt looduses rahulikult jalutamist, leiad Rõugest alati midagi, mis sind lummutab.

Lisaks looduse ilule pakub Rõuge ka rikkalikku kultuuripärandit. Küla ümbritsevad ajaloolised vaatamisväärsused ja põnevad legendid, mis on osa selle piirkonna rikkast ajaloost. Kui jalutad Rõuge vana kalmistu radadel või kuulad kohalike lugusid, avaneb sul võimalus tunda end osana sellest kaugetest aegadest.

Kuid Rõuge võlu ei piirdu ainult päevavalgusega. Öö saabudes avaneb siin taevalaotus, mis võtab hinge kinni. Rõuge on tuntud oma imeliste tähtede ja öise vaatepildi poolest, mis muudab selle ideaalseks kohaks romantilisteks õhtuteks või lihtsalt tähtede imetlemiseks koos sõpradega.

Ühesõnaga, Rõuge on Eestimaa kauneim saladus, mis ootab avastamist. Nii et võta aega ja astu välja argipäevast, sukeldu Rõuge võluvasse maailma ning lase endal kogeda midagi tõeliselt erilist.

Elektriautode kasutamine on kiiresti muutumas Eestis üha populaarsemaks ning see suundumus jõuab ka meie väiksematesse valdadesse. Tänu rohelisemale ja säästlikumale sõiduvõimalusele on elektriautod muutumas eelistatuks valikuteks nii linnaelanike kui ka maapiirkondade elanike seas.

Eesti valdadele on elektriautode kasutuselevõtt oluline mitmel tasandil. Esiteks, need autod aitavad vähendada keskkonnasaastet ning aitavad kaasa puhtama õhu ja parema elukeskkonna loomisele. Teiseks, elektriautod aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning edendavad energiatõhusust. Kolmandaks, need autod pakuvad paindlikumat ja taskukohasemat sõiduvõimalust, mis on eriti oluline hõredamalt asustatud piirkondades.

Mitmed Eesti vallad on võtnud eesmärgiks luua laadimisinfrastruktuuri, mis toetaks elektriautode laiemat levikut. Avalike laadimispunktide rajamine parklates, kaubanduskeskuste juures ning teistes avalikes kohtades muudab elektriautoga sõitmise mugavamaks ja ligipääsetavamaks. Lisaks on mõned vallad loonud soodustusi elektriautode omanikele, näiteks maksusoodustused või tasuta parkimine.

Elektriautode kasutamine Eesti valdades on järjest rohkem kujunemas osaks jätkusuutlikust liikumiskultuurist. Selleks, et see suundumus jätkuks ja kasvaks, on oluline jätkata investeerimist laadimisinfrastruktuuri ja teavitustöösse ning luua soodustingimusi elektriautode omanikele. Koos pingutustega suudame muuta Eesti valdade liikumise keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks.

Alutagune, Eesti üks võrratutest looduspaikadest, pakub avastamisrõõmu nii kohalikele kui ka külastajatele üle maailma. Selle piirkonna võlusid on raske sõnadesse panna, ent lubage mul jagada mõningaid muljeid sellest maagilisest paigast.

Alutaguse asub Eesti kirdeosas, kus laienevad lõputud metsad ja lagedad rabasaared loovad unustamatuid vaateid. Üks esimesi asju, mis silma paistab, on Alutaguse metsade lõputu vaikus. Jalutades läbi nende vaikuse, tunned end kui osa loodusest endast.

Rabad, mis katavad suure osa Alutagusest, on tõelised looduse imekombel loodud vaatemängud. Nende vaiksetel järvedel peegelduvad taevas ja metsa puud, luues unustamatuid hetki, mis jäävad kauaks meelde. Rabad on ka suurepärane koht haruldaste taimede ja lindude vaatlemiseks ning fotograafide ja loodushuviliste jaoks tõeline paradiis.

Alutaguse pakub rohkelt võimalusi ka aktiivseks puhkuseks. Siin saab matkata läbi metsade ja rabade, sõita jalgrattaga mööda maalilisi teid või nautida kanuumatkamist jõgedel ja järvedel. Talvisel ajal saab nautida suusaradu ja kelgumäge, luues unustamatuid talviseid mälestusi.

Lisaks looduse ilule pakub Alutaguse ka rikkalikku kultuuripärandit. Siin on säilinud mitmed ajaloolised külad ja vaatamisväärsused, mis räägivad loo selle piirkonna rikast ajaloost ja kultuurist. Kohalikud söögikohad pakuvad võimalust maitsta autentseid Eesti maitseid ning tutvuda kohalike traditsioonidega.

Kokkuvõttes on Alutagune tõeline pärl Eesti looduses, mis pakub midagi kõigile loodusearmastajatele ja seiklushimulistele. Olgu tegu siis lõõgastava matka või põneva seiklusega, Alutaguse jääb alati meelde oma kauni looduse ja sõbralike inimestega.

Tabasalu – see on üks nendest paikadest Eestis, mis võlub oma mitmekesisusega. Asudes vaid lühikese sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast, pakub see mereäärne küla imelisi loodusvaateid, rikkalikku kultuuripärandit ning rahulikku elustiili, mis võlub nii kohalikke elanikke kui ka külastajaid.

Üks esimesi asju, mis võib Tabasalusse saabudes silma jääda, on selle võrratu loodus. Küla asub kaunil rannikualal, millel on pehme liiv ja selge meri. Jalutuskäik mööda rannajoont pakub alati meeldivat värsket õhku ning võimalust nautida päikeseloojangut. Lisaks merele on Tabasalu ümbritsetud kaunite metsade ja roheliste parkidega, mis on ideaalsed paigad matkamiseks, piknikute pidamiseks või lihtsalt looduse nautimiseks.

Tabasalu ajalugu ulatub aastasadade taha ning see peegeldub ka küla arhitektuuris ja kultuuripärandis. Siin leidub mitmeid ajaloolisi hooneid ja mälestusmärke, mis räägivad minevikust ja kohaliku kogukonna tähtsusest läbi aegade. Lisaks ajaloole on Tabasalu ka kaasaegne elukeskkond, kus on olemas kõik mugavused, mida tänapäeva eluks vaja läheb.

Kuid Tabasalu tõeline võlu peitub ka selle kogukonnas ja elanike sõbralikkuses. Kohalikud elanikud on alati valmis tervitama uusi nägusid ning jagama oma armastust selle imelise koha vastu. Kohalikud poed, kohvikud ja restoranid pakuvad suurepärast võimalust tutvuda kohaliku kultuuri ja köögiga ning luua mälestusi, mis jäävad kauaks meelde.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tabasalu on tõeline pärl Eesti rannikul, kus loodus ja kultuur sulanduvad harmooniliselt kokku. Olles ideaalne sihtkoht nii puhkuseks kui ka igapäevaseks eluks, kutsub see küla külastajaid avastama oma võlusid ja naudima rahu ning ilu, mida pakub mereäärses paradiisis nagu Tabasalu.

Tere armsad lugejad!

Täna viime teid avastusretkele Saaremaa ühe kaunima aarde juurde – Salme valda. See pisike paik Saaremaa südames peidab endas rikkalikku loodust, ajaloolist pärandit ning sooja kogukonna hõngu. Olgu teiega kaasas jalgsimatkad, jalgrattad või lihtsalt avatud meel, sest meie teekond lubab avastada palju põnevaid paiku ja hetki.

Alustame meie seiklust Salme Muinaslaeva juurest, kus aeg tagasi ulatub sajanditesse ja kus muistne merekultuur saab tänapäevaga kokku. Jätkame teekonda läbi Salme metsade, kus puude vahele peitunud rahulikkus ja linnulaul loovad tõelise südamesalu atmosfääri. Ärge unustage peatuda ja nautida vaikust ning looduse rahu.

Edasi suundume Salme külakeskusesse, kus ootavad meid avatud käed ja soe vastuvõtt kohalikelt elanikelt. Siin saab tutvuda kohaliku käsitööga, maitsta traditsioonilisi Saaremaa toite ja kuulata lugusid vanadest aegadest ning kohalikest legendidest.

Ei saa mainimata jätta ka Salme rannikut, mis pakub silmailu ja värsket mereõhku. Lõõgastav jalutuskäik rannaliival või päikeseloojangu imetlemine merekaldal on just see, mida vajate, et tunda end ühendatuna loodusega ja täis rahu.

Lõpetuseks soovime öelda suur aitäh, Salme vald, et olete meid oma iluga rikastanud ja südamesalud avanud. Teie lihtsus ja looduslähedus on midagi erakordset, mida tasub kogeda ja hinnata.

Seega kallid lugejad, võtke aeg maha ja avastage Salme vald Saaremaal – paik, kus süda rõõmustab ja hing puhkab!

Loodan, et teile meeldis meie retk Salme valda ja et te naudite Saaremaa looduse ilu sama palju kui meiegi.

Kohtumiseni järgmisel avastusretkel!

SALME VALLA KULTUURI AJALUGU

Kui pastor Martin Körber Anseküla koguduses 1846. aastal tööle asus, oli tal vaja noori edumeelseid abilisi ja 1848. aastal võttiski ta Anseküla kiriku köstriks ja koolmeistriks tööle Peeter Südda. Neid kaht meest võime nimetada Saaremaa koorilaulu pioneerideks – tegutsema hakkasid segakoorid Tiirimetsas ja Ansekülas.
Esimene avalik kontsert anti 1862. aastal Kuressaares, 23. mail 1848. aastal korraldasid Martin Körber ja Peeter Südda Massi talu väljal Sõrvemaa laulupüha, mis oli üks esimesi Eestis.

Edaspidigi olid kohaliku kultuurielu eestvedajaks kohalikud kirikutegelased ja koolmeistrid käsikäes.
Esimesed kirjalikud teated näitemängust Sõrvemaal leiame 1901. aastal ilmunud ajalehest “Saarlane” :
“17. juunil s.a. Anseküla kirikumõisa puiestikus näitemüük ehk bassaar kiriku ja kihelkonna kooli hääks….Eeskavas: kingitud asjade müümine, näitemängud “Isaisade viisi ja “Alkoholi õnnistus” ….” Kohalikku seltsielu hakkas korraldama äsjaloodud Põllumeeste Selts , koori juhatas kohalik Anseküla köster – koolmeister Jakob Ait. Tema poeg Jaak Ait tegeles näitemänguhuvilistega. 20. sajandi algul.
Tuntumad seltsielu eestvedajad olid Ansekülas veel Jaak Vapper , Hindrek Jõgi, pärastsõja–aastatest Manivalde Jõgi, Eevi Tiitsar.
Tiirimetsa näitering tegutses haridusseltsi Küünal juures – juhendajaks kohalik kiriku- ja kooliõpetaja Vladimir Paivel, alates 1920. aastatest nn.”Kannude –teater “ –eestvedajateks Hindrik ja Leo Kann, näidendeid mängiti nende kodus Metsmatul.
Viiekümnendatel olid küla kultuurielu eestvedajateks Rosalie Salong ja Hindrek Arge.
Alates 1950. aastate algusest oodati rahvast juba “Salme Kaluri “ uude rahvamajja.

Salme oli 20. sajandi algul päris pisike kaluriküla – seltsielu sai alguse seoses kooliõpetaja Aliide Liiv–Kuudi Salmele tulekuga.
Ennesõjaegsed näitlejad Salmel olid Kaarel Lepik, vennad Vahterid , Ida ja Arvo Kesküla ja palju teisi.
Salme kultuurimaja direktoritena on töötanud Els Trei, Juuli Järvando,1975. aastal valminud uues kontor-klubis Kiira Paunel, Ilme Sadam , Tõnu Anger, Merike Teder, Senta Saarm, Aili Nuum.
On tehtud näitemängu ja koorilaulu, estraadi ja rahvatantsu – viimaste aastate lemmikuks on kujunenud muusikateater.
Seltsielu Salme Kultuurimajas jätkub.

Tere tulemast kõikidele huvilistele !

Maire Sillavee, Salme valla kultuurijuht

SALME RAAMATUKOGU AJALUGU

Esimesed teadaolevad andmed raamatukogu olemasolust Salme valla territooriumil on aastast 1903, mil Tiirimetsa tegelaste teenena avati endises Abruka vallamajas (kuni 1936. aastani kandis vald Abruka nime) esimene avalik raamatukogu. Kogus leidus umbes 400 eksemplari raamatuid. Kuid, et tookord nende väljaandmisel puudus kindel kord, loeti need viimseni “ära” ja sellest ajast pole neist säilinud enam ükski eksemplar.

Järgmine viide raamatukogu kohta on aastast 1916, mil anti luba raamatute laenutamiseks Anseküla pastoraadis, kus vastutavaks isikuks oli pastor Greinert.

Edasi tegutses raamatukogu hulk aastaid Tiirimetsas. Kui 1920. aastal asutati haridusselts “Küünal”, siis kerkis üles ka raamatukogu teema. Kohe algul seadis juhatus endale eesmärgiks ka seltsi raamatukogu asutamise küsimuse. Pöörduti rahva poole üleskutsega raamatute saamiseks. Kingitustena tuligi kokku suur hulk raamatuid, millega raamatukogule pandi alus. Osteti ka uusi raamatuid juurde. Raamatuid laenutas Leo Kann, kes argipäeviti töötas oma talu veskis, pühapäeviti aga tegeles raamatutega.

1920ndate aastate keskel alustas raamatute laenutamist Triin Lutšenko. Raamatukogu asus Tiirimetsa 6-klassilises koolis ja kuulus Tiirimetsa apostliku-õigeusu kirikule. Raamatukogu jaoks oli eraldatud väike ruum ja avatud oli raamatukogu pühapäeviti. Raamatud muretses haridusselts ja raha raamatute ostmiseks saadi seltsi poolt korraldatud pidude sissetulekust. Kuna raamatud olid tol ajal väga kallid, oli eksemplaride arv väike. Kokku oli raamatukogus raamatuid 1000 ringis. Raamatud olid kõik pehmes köites, seepärast tuli need uuesti ümber köita. Köitjaks oli Länga külas elav Aleksander Magus, kellel oli endal köitepress. Köitematerjali ja tasu köitmise eest maksis Küünla selts. Raamatute laenutaja töötasu oli 10 krooni aastas.

Peale uue Tiirimetsa koolimaja valmimist kolisid 1937. aastal sinna 6-klassiline kool ja ka raamatukogu. Eraldi ruumi raamatukogul ei olnud, raamatud olid pandud laste jalutusruumi. 1944. aastaks oli järele jäänud väga vähe raamatuid, kuna sõja ajal paigutati koolimajja sõjaväelased ja seal asus ka sõjaväehaigla.

Peale II maailmasõda kolis raamatukogu Tiirimetsast Salmele praeguse vallamaja ruumidesse. Raamatukogu jaoks oli tuba II korrusel, juhatajaks oli Amanda Jõgi (Matson). Samas majas olid ruumid Salme algkoolil ja sidejaoskonnal. 1950-53 oli raamatukogu juhatajaks Lehte Lepik. Enne 1960. aastat on raamatukogus töötanud veel Asta Saks (Reinsoo), Etvelie Tamm ja Mare Kupp, 1960.-1963. aastani Tea Kann. Edasi oli kahe aasta jooksul juhatajateks Õie Ollissaar ja Ilme Sadam.
1965. aasta 1. septembrist kuni 2010. aasta 1. septembrini töötas raamatukogu juhatajana Aino Tiit.

Raamatukogu teeninduspiirkond oli väga lai, ulatudes Ansekülast Möldrini. Raamatukogul oli üks rändkogu, mis asus Ansekülas. Seal laenutas raamatuid Helgi Paltsepp. Laenutuspunkte oli kaks, Läätsa kalatööstuses, kus raamatukogu juhataja käis teisipäeviti laenutamas ja Tiirimetsa koolis, kus raamatuid laenutati igal reedel. 1974 hakkas Saaremaal liikuma raamatubuss, mis hakkas teenindama raamatukogudest kaugel asuvaid külasid. Salme raamatukogu teeninduspiirkonnast jäid bussi teenindada Anseküla ja Möldri.

1976. aastal kolis raamatukogu uude Sõrve sovhoosi kontor-klubi hoonesse II korrusele.
2000. aasta augustis avati raamatukogus avalik interneti-punkt (AIP).

1. detsembril 2004 kolis raamatukogu rahvamaja I korrusele vastremonditud ruumidesse, oma praegusesse asupaika.
2008. aastal läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele.
Alates 1. septembrist 2010 töötab raamatukogu juhatajana Maie Alas.
2013. aastal tähistas Salme raamatukogu 110. sünnipäeva.

Maie Alas, Salme raamatukogu juhataja